Soomlasest ettevõtja: Helsingis kulub raha kiiremini

„Võib-olla arvataksegi Soomes tihti, et Eestis on väga madalad palgad. Ei teata, milline töökeskkond ja palk siin on. Neid kõiki tulekski promoda, samasugust kampaaniat ei tee ainult Eesti,“ rääkis Mäki, kes juhib Eestis renditööjõudu vahendavat ettevõtet Finesta Baltic. 

EAS alustab mais Soomes välisspetsialistide värbamise kampaaniat „Work in Estonia“, millega tahetakse IT-alal töötavaid inimesi Eestisse meelitada.

„Brutopalgad on Eestis kindlasti väiksemad, aga netopalgad ja ostujõud on suhteliselt sama. Arvan, et mõned soomlased ei ole niimoodi mõelnudki, sest vaatavad kogu aeg brutopalka,“ lisas Mäki.

Pilk Poola või Ukrainasse

Telemaatikateenust pakkuva firma Oskando juht Jaanus Truu ei toeta EASi kampaaniat kahel käel. Tema hinnangul on Soome tööjõud liiga kallis, et seda siia tuua. “Kasutagu selleks Ukrainat, Poolat või teisi riike. Ei usu, et Soome inimene tahab siia tööle tulla. Soomes on kõrged palgad ja nii palju, kui tean, siis neil endal on vaja IT-sektorisse inimesi – nõudlus on olemas, mis teeb asja raskemaks,” arvas ta.

Ka Oskando, millest pool kuulub taanlastele, püüab võimalikult vähe arendust hoida Taanis, sest taanlastega võrreldes on eestlaste palk kaks korda väiksem. “Eestis on arendajate palgad suhteliselt kõrged, aga soomlaste elatustase on midagi muud,” lisas Truu.

Ambur nõustus mõningal määral. „Jah, me peame kutsuma ka ukrainlasi ja poolakaid Eestisse, paljud ettevõtjad seda ka teevad. Arvan, et kui Soomes on see kampaania läinud edukalt, siis jõuame kampaaniaga ka Ukrainasse ja Poola,“ kostis ta.

Lihtsam lõimuda

Ambur tõi esile integratsiooniprobleeme, mis tuha all vinduvad ja mida pole näha enne, kui leek lahvatab. Nende probleemidega on soomlaste puhul vaja väiksema tõenäosusega tegeleda. Ida-Euroopa riikidest või kaugemalt pärit võõrtööjõuga on teine lugu.

Temagi rõhutas soomlaste ja eestlaste sarnasust. “Meile ju ei tule üllatusena see, et Eesti kultuur ja keel on Soomele väga lähedane. Enamus soomlastest on Eestis käinud ja siinne elukvaliteet on võrreldav Soomega. Sama lihtne, nagu on eestlastel Soomes, on ka soomlastel Eestis kohaneda,” rääkis ta.

"Mis aga võib olla veel tähtsam – sugulastele külla, kooli kokkutulekule või vana hea sõbra sünnipäevale sõitmiseks ei pea pikalt raha koguma või aega planeerima, vaid kui näiteks ühel ilusal reedel tuleb mõte minna nädalavahetuseks kodumaale, siis ostad laevapileti, mis maksab pigem vähem kui ostukäru täis kaupa supermarketis, ja saad terve nädalavahetuse veeta sugulaste ja vanade sõprade keskel,” tõi ta näite, kui lihtne on soomlasel kodumaal käia. “Soomlane paikneb siin samas inforuumis kui Soomes, saab vaadata Soome telekanaleid, Põhja-Eestis kuulata Soome raadiot, tellida omale kas või Soome paberlehti.” Ambur usub siiralt, et kahe kuni viie aastaga jõuame ilmselt ka sinnamaani, kus Soome ja Eesti on “ühendatud ning maksudest kuni pensionini ei ole vaja lisabürokraatiaga tegeleda”.